Antti Paalanen loob oma metsikut muusikat lihtsa ja soome muusikas nii hästi tuntud akordioni abil. Ammutades küll pärimusest inspiratsiooni, on Paalanen ometi loonud täiesti omalaadse helimaailma, kus pärimus sillutab teed hüpnootilisele minimalismile ning viimistletud ja tunnetuslikule tehnoloogia kasutusele.
2014. aastal ilmus Antti Paalaneni kolmas album “Meluta”, millel kuuleb artisti, kes pole lihtsalt suurepärane akordionist, vaid ka helilooja, kes testib oma pilli viimse piirini: ta karjub oma akordioni peale, trambib põrandal, trummeldab lõõtsal ja puriseb nagu märatsev pull. Paalaneni kätes muutub akordion elavaks ja hingavaks transi-tantsu-masinaks.
Muusika, mida “Meluta” albumilt kuulda võib, sai loodud osana Paalaneni doktoriõppe loovtööst, mis keskendus uute mängutehnikate arendamisele traditsioonilisel pillil. Hullumeelne visuaalne dimensioon on osa kontseptsioonist: albumi muusikavideod tabavad imeliselt üht ekstaatilist tükikest soome muusikalisest meeletusest.
Antti Paalanen - akordion
Samuli Volanto - helitehnik